29.jaanuaril kl 18:00 leidis Mustpeade maja Valges saalis aset kontsert gruusia rahvalauludega, mis olid õpitud dirigent Levani ettelaulmisel ning ühisel musitseerimisel paari nädala jooksul.

Eesti laulusõpradele kõige väljakutsuvam oli mõistagi saavutada gruusiapärast hääletämbrit, kuid kontserdi kokkuvõtteks võib vist öelda, et mägede hääl võttis saalis korduvalt võimust ning kontserti kõige suurem väärtus oli unikaalselt ilus ja autentne gruusia rahvamuusika ise, mille dirigent Levan oma suure südamega meile kohale tõi.

Igatahes väga mõnus oli laval olla ja kuuldavasti oli ka saalis tore olnud. Aitäh kõigile tulijatele!

Kõlas mitmeid rahvalaulutöötlusi, meie paremaid publiku lemmikuid vanemast repertuaarist ning värskeid jõuluteemalisi lugusid.

Täname kõiki, kes tol õhtul vihmast ilma trotsisid ja kontserdile tulid.

Nii kutsusime meie selle aasta suvisele Haapsalu kontserdile. Astusime juba teist suve  järjest üles kaunis Haapsalu Kuursaalis 11.augustil. Pakkusime kuulajatele külakosti meie värskeima repertuaariga ning paremate paladega varasematest hooaegadest. Nagu meie kontserditele iseloomulik, rääkisime lugude saamis- ning ka mõningaid edulugusid ning meie lauljad Kalle ja Helen rõõmustasid kuulajaid ka suurepärase improvisatsiooniga Valgre teemadel, instrumentideks saksofon ja klaver.  

Oli soe, suvine ja meeleolukas õhtu. Täname kõiki, kes tulid ja kaasa elasid.

Oli üks paljudest 2010 aasta suve soojadest õhtutest ja Haapsalu Kuursaal täitus tihedasti sealsete suvitajate ning kohalike kultuurinautlejatega. Kuursaali saalis on eriliselt mõnus õhkkond kergema muusika nautimiseks - enamik said koha laudade ääres, kus oli mõnus ka keha kinnitada ning erakordselt kuuma ilma värskendava joogiga trotsida. Leidsime hilisematele saabujatele lisatoole istumiseks ning kontsert võis alata.

Tervitasime kuulajaid lugudega meie repertuaari paremikust ning esitasime selle hooaja uusi lugusid. Meenutasime oma muljeid Haapsalust ning tõdesime, et laulsime Haapsalus juba 4.korda, kuid Kuursaalis siiski esimest. Meile meeldis väga Kuursaali vahetu õhkkond ning kuulajate vastuvõtu järgi tundus, et ka publikule meeldis see õhtune tunnike meie muusika seltsis. Tänud Kuursaali toredale perele!

Teos tuli ettekandele 2010.a. 9.märtsil Tartu Sadamateatris ning 10.märtsil  Tallinna Nukuteatris.

Kes Hüsteeriumist midagi kuulnud ei ole, siis helilooja Erki Meister arvab sellest teosest nii:

“Eesti Hüsteerium valmis 2009 aasta veebruaris ja märtsis, mil Eestis MASU oli oma tippvormis. Kõik sai alguse ansambel -7lt tulnud ettepanekust kirjutada ajakohane ja terviklik teos eesmärgiga see ette kanda Tallinna Vanalinna Päevadel, Tallina Raekoja platsi laval.

Selleks sai tellitud nö libreto luuletajalt ja muidu toredalt, terava ühiskondliku närviga inimeselt Contralt.

Kui esmakordselt neid valminud tekste lugesin, ei suutnud tükk aega naeru pidurdada. Raskel ajal raskeid probleeme sedavõrd vürtsika absurdihuumoriga näha on suur oskus.

Tegelikult ei ole Eesti Hüsteerium mingi terviklik lugu, vaid hulk pildikesi meid ümbritsevast hullust argipäevast nähtuna läbi kõverpeegli. Ka muusika kirjutamisel üritasin sellest printsiibist lähtuda.

Loodetavasti on Eestil jõudu ja tarkust kriisist väljuda. Hea salarelv selleks on huumor ja positiivne ellusuhtumine.

See ongi Eesti Hüsteeriumi sõnum.

Erki Meister

Detsember 2009″

Koos Vokaalansambliga -7 olid laval ka ansambel Päästkäänetüq ning Kalevi kammerkoor Tallinnas ja Halebopp Singers Tartus. Täname publikut, ansamblit, tublisid koore ja kõiki häid abilisi, kes aitasid Hüsteeriumi uuesti lavale tuua!

KUIDAS KÕIK ALGUSE SAI?

Kõik sai alguse ühest kenast sügisõhtust. Nagu ikka – korralik novembrivihm piitsutas aknaklaasi ja vokaalansambel -7 tegi proovi. Raadio ketras lugusid majanduskriisist, aga meil oli päris hea. Lõõritasime ja nuputasime kevadhooaja plaane kuni ideepojast sirgus suur idee: otsustasime rääkida tuttava luuletaja Contraga – vahest tuleks ta appi ja aitaks kirjutada ühe suure tüki. Ühe tõelise Eesti loo.

Mõeldud tehtud ja enne kui arugi saime, potsatas ansambli postkasti üks esmapilgul üsna hullumeelne teos. Kui jõudsime peatükini, kus kohtuvad neli tankisti, koer ning Pipi, olid kõhulihased juba naermisest hellad. Õnneks inspireeris teos samavõrra ka helilooja Erki Meistrit. Tema jõulukuu ja näärikuu ööd olid nüüd sisustatud. Helilooja kirjutas.

Meie ootasime hirmu, põnevuse ja rõõmuga, mis sellest hullust tükist nüüd ometi saab… Sai aga see, et kuulsime esimest head uudist: tükk tuleb esmaettekandele Tallinna vanalinna päevade põhiprogrammis. Juba teisel juunil….

KUIDAS SELGEKS SAI?

Ja proovid algasid. Erki tõi jaokaupa vastvalminud uusi osasid proovi, meid aga ründasid tulised eestlaslikud vaidlused. Kes tahab olla Pipi? Kas koer Šariku kurba elu suudab kuulajate hinge viia Kalle või Tambet? Kas Ainist võiks saada tankist Janek? Kuigi maksuametniku roll passis talle ka nii imehästi…. Ent siiski, lõpp hea, kõik hea: Ain sai endale ufopoisi kontatenorlikud sooloosad. „Lähme maale, issi, issi,“ kummitab ülejäänud esitajaid nüüd rõõmus viisijupp kui nad pärast õhtust proovi üritavad ööunne suikuda.

Aini soololugudele sekundeerib fraas, mida oleks nagu ennegi kusagilt kuulnud: „Kas sellist Eestit tahtsime, tahtsime me jeeeee!!!“… Vahepalaks kummitavad maksuametniku rollis kõlavad prohvetlikud sõnad: „Pole enam ühtegi orja, kõik on maksumaksjad!“

Siis läks elu eriti ilusaks. Tuli bänd. Tuli tuubade kumisedes ja trummide kõmisedes, viiulid ja basskitarr kõlasid uljalt kaasa ja ühtäkki, nädal enne esiettekannet, oli stiihia ja segadus kadunud. Ainult hiiglaslikud rekvisiitlikud noad ja kahvlid, millega sõbralikud eestlased teinetest söövad, ei taha veel õiges rütmis liikuda, aga sellest väikesest murest on eestlased ikka üle saanud, kui ees nii oluline töö kui üksteise söömine…

KUS JA MILLAL?

2. juunil kell 19 Raekoja platsis.

„Rootlased nüüd mürinaga varsti juba Türi taga,“ kõlab hoiatushüüd üsna teose alguses… Ent vokaalansambel -7, Kalevi Kammerkoor ja ansambel Päästkäänetüq hoiatavad õnneks õigel ajal.

„Ja nagu möödaminnes laeme hiies patareid,“ väidab tekst eestlase tõelist olemust otsides ja võidukas finaal teatab, et lõppude lõpuks pole kõik veel siiski päris otsas:

“Meil on ju salarelv, mida meilt võtta ei saa – kivine, mullane ja tuulepealne maa!“

Ärme siis veel lootust kaotame! Kriiside ja ründavate ufode kiuste…

Tagantjärgi võime öelda, et nii sooja vastuvõttu, suure südamega inimesi ja ilusat maad me ei osanud oodata. Kultuuri ja muusikat sai jagatud pea igal hetkel. Küll Liia ja Merabi juures ühises lauas istudes, küll ilusates kirikutes ja kloostrites, bussis, mahajäetud kirikutes, mäe tippudes ja jalamitel.

Miinusseitse Gruusias Aserbaidžaani piiri lähistel

Tegime mõned väga ilusad ekskursioonid. Vaatasime kuulsaid kloostreid ning lähemalt Kahheetia piirkonda.

Eraldi tahaks aga rääkida kontserdist, mille andsime Tbilisi ooperiteatris. Dagmar saatkonnast ja meie võõrustaja Liia olid näinud palju vaeva, et meid ootaks ees korralik saalitäis publikut ja me ei liialda, kui ütleme, et meid ootas ees täismaja. Toole toodi isegi juurde, et istuma saada.

Laulsime oma enda lemmikuid eesti keeles, mõned välismaakeelsed laulud ja ka 2 gruusiakeelset. Triin tegi vahele ka mõne soolopala oma repertuaarist. Oli rahvalikku, klassikalisemat ja poppi. Kokku sai mitmekesine ja südamlik kontsert ja me vist ei liialda, kui ütleme, et olime selle õhtu staarid. Publik oli soe ja siiras ja meie saime sellest kontserdist väga rikka elamuse, mis sisendas kõvasti usku ja tahet teha uusi ja veel paremaid kontserte.

Suurim meie kontserdi plakat (Gruusia ooperiteatri seinal), ja me ise ka

Ja erilised tänud Dagmarile nii uhke plakati eest ooperimaja fassaadil – nii suurt ja ägedat ei olnud meil enne olnud

Olime reisil kokku umbes nädala ja selle ajaga saime näha nii Tbilisit kui selle ümbrust, reisida piisavalt ringi, anda 2 kontserti ning käia ka kohalikus saunas – see jättis omaette ereda elamuse. Soovitame soojalt omalt poolt Gruusiat kõigile reisihuvilistele.

ja tahame südamest tänada Liiat ja Merabit, kelle kodu oli  nädalaks ka meie kodu.